TÕHUS KÜÜNESEENE RAVI

Jalad on kehaosa, mis kannab meid terve elu jooksul, ning seetõttu on nad altid erinevatele vaevustele ja haigustele.

Jalatsite valikul on oluline roll jala tervise säilitamisel. Kui inimene kannab vale suurusega või sobimatuid jalanõusid, võib see põhjustada jalalaba deformatsioone, villide teket, valu ja muud tüüpi vigastusi. Samuti võib pidev kitsas või suletud jalatsites viibimine soodustada seenhaiguste teket, sest jalad ei saa piisavalt õhku.

Hügieen on ka oluline aspekt jalgade tervise osas. Niisked ja soojad tingimused, näiteks higised jalad või pikalt niiskes jalatsis viibimine, loovad soodsa keskkonna seenhaiguste tekkeks. Seenhaigused nagu jalaseen võivad põhjustada sügelust, punetust, ketendust ja ebameeldivat lõhna.

Lisaks eelnimetatule võivad jalaprobleemid olla seotud ka trauma, vananemise, liigesehaiguste või vereringehäiretega.

Jalad on vastuvõtlikud seenhaigustele, sest neil on palju higi- ja rasunäärmeid, ning jalgadel on sageli vähe ventilatsiooni, kui neid katab suletud või sünteetilisest materjalist jalats. See soodustab bakterite ja seente kasvu. Seenhaigused võivad levida ka avalikes kohtades, nagu basseinid, spordirajatised ja duširuumid.

Jalgade seenhaigused on kergesti nakkavad, kuid neist on tülikas vabaneda.

Jalgade seenhaigus

• on dermatofüütseente põhjustatud küünte, naha ja karvade infektsioon. Dermatofüüdid on aeroobsed seened, mis on võimelised lagundama ja omastama sarvainet ning parasiteerima inimeste ja loomade sarvestunud kudedes (juuksed, küüned).
• Väga sage haigus, umbkaudu 70% inimestest nakatub mingil eluperioodil
  60-80% on haigestumus diabeetikute, sõjaväelaste, kaevurite ja sportlaste seas
• Tekitajad: Trichophyton rubrum (90%), Trichophyton mentagrophytes var. interdigitale (< 10%), Epidermophyton floccosum (1-2%)   /Dr. Niine Nahakliinik/

Jalgade seenhaigusesse nakatumise riski tõstavad:

1. Niiskus: Niisked ja soojad tingimused soodustavad seenhaiguste teket. Seentel on soodne kasvukeskkond niisketes kohtades, näiteks basseinides, duširuumides ja saunades.
2. Avalikud kohad: Jalatallad puutuvad kokku paljude pindadega avalikes kohtades, nagu spordikeskused, saunad ja duširuumid, kus seene levik võib olla suurem.
3. Higistamine: Liigne higistamine jalataldadel võib luua soodsa keskkonna seentele paljunemiseks.
4. Vigastused või lõhed nahal: Nahavigastused võivad luua seenhaigusele sissepääsuks vajaliku võimaluse.
5. Nõrgenenud immuunsus: Nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestel on suurem risk seenhaigustesse nakatumiseks ja raskem nakkusest taastuda.
6. Ühiskasutatavad jalatsid: Jalatsite jagamine või ühiskasutatavate jalatsite kandmine suurendab seenhaiguste leviku riski.
7. Jalatsid ja sokid: Kitsad, sünteetilised ja umbsed  jalatsid ning niisked sokid soodustavad seente paljunemist jalgadel.
8. Diabeet: Diabeetikutel võib olla suurem risk seenhaigustesse nakatumiseks, kuna diabeet võib kahjustada vereringet ja närve jalgadel, mis raskendab infektsioonide ravimist.

Oluline on hoida jalad puhtad ja kuivad, vältida avalikes kohtades paljajalu käimist ning vajadusel kasutada seenevastaseid kreeme või pihusid jalgade kaitseks.

Kliiniline pilt

Kaebused: naha sügelus, ketendus, ebameeldiv lõhn, jalgade rohke higistamine, kipitus ja valulikkus lõhede korral
Eristatakse 3 vormi:
1.Varvastevaheline e interdigitaalne – algab 4. ja 5. varba vahelt, nahk on niiske, matsereerunud (kahvatu, kortsuline), valkjas. Varvaste vahele ja alla tekivad lõhed, esineb vähene ketendus.
2.Hüperkeratootiline e mokassiinitüüpi – kerge punetus taldadel ja valkjas peenehelbeline ketendus nahavagudes. Põletik levib kannalt üles ja labajalgade külgpindadele, jalalaba pindmine pool on haigusest vaba- sellist haiguspilti nimetatakse mokassiinitunnuseks.
3.Villiline e düshidrootiline – Peale pikka sümptomitevaba perioodi tekivad järsku tavaliselt tallavõlvi või jalapöia piirkonda sügelevad grupeeritud villikesed, mille sisu hägune või mädane. Villide purunedes tekivad erosioonid, ketenduse ja punetus. Tüsistusena võib kaasuda bakteriaalne nakkus mädavillide tekkega. Tugeva kratsimise korral võib näha verise sisuga ville. Haiguse ägenemised esinevad tavaliselt kevadeti ja suviti (soe, niiske).  /Kliinilise pildi info-Dr. Niine Nahakliinik/

Ravida on võimalik apteegis müüdavate salvidega, kreemidega ja raviarsti poolt määratud süsteemsete ravimitega. Retseptiravimitel on rida kõrvaltoimeid ning mõnikord ei ole apteegiravimid erinevatel põhjustel kättesaadavad. Siis võib proovida tülikast kaaslasest vabanemist rahvaravimeetodiga.

Seeninfektsiooni ravi

Rahvaravis on jalaseene ja küüneseene raviks kasutatud väga edukalt söögiäädikat.

• kui nakatunud on ainult nahk võib teha  lahja (!) äädikaveega jalavanne. Vesi peab olema kergelt hapukas, siis on õige kangusega lahus. Peale vanni tuleb jalad korralikult kuivatada, eriti pöörata tähelepanu varbavahedele.  Jalavanne peaks tegema igapäevaselt, kuni nahk terveneb.
• kui nakatunud on küüned, on raviperiood 3-6 kuud. Tee nii: nakatunud küünel lükka puupulgakesega küünejuurelt nahk tagasi, kui nakatunud on kogu küüs. Karesta õrnalt (ühekordse!) viiliga küüne nakatunud osa. Vatipulgaga kanna söögiäädikas (20% või 30%) küüne nakatunud osale nii, et äädikas ei puutuks kokku küüneümbrusenahaga. Nahaga kokkupuute vältimine on väga oluline põhjusel, et ei  tekiks nahale põletust. Seda protseduuri peab tegema regulaarselt kuni küüne täieliku tervenemiseni. NB! puupulgad, küüneviil ja vatipulgad peavad olema ühekordselt kasutatavad. Selliseid on saada igas suuremas poes kosmeetikaosakonnas. Ka kuivatamiseks võiks kasutada paberrätikuid.
• Seespidiselt peaks kasutama sipelgapuu koort ehk Pau d’Arco, mis pärsib seent

Raviperioodil ja hiljem  ei tohiks kanda vanu jalanõusid, et vältida uuesti nakatumist. Kui jalad lõhnavad tihti ebameeldivalt, kuid nähtavaid sümptomeid ei esine, võiks samuti teha jalavanne.

Jalgade tervis ja heaolu on oluline meie üldise heaolu tagamisel, mistõttu on vaja pöörata tähelepanu jala- ja jalatsihooldusele ning õigele elustiilile, et ennetada jalgadega seotud probleeme ning võimalikke seenhaigusi.

Allikas: Dr: Niine Nahaklinik;  dermatoloogia meedikud

Ela tervelt 100 aastat