KÕRVETISED ON REFLUKAHAIGUSE SÜMPTOM

Kõrvetised on levinud seedetraktiprobleem, mis võib tekitada ebamugavust ja mõnikord isegi tõsiseid terviseprobleeme. Kõrvetiste all mõistetakse söögitoru ärritust ja põletikku, mis tekib maohappe tagasivoolu (refluksi) tulemusena. Sellel nähtusel on mitmeid kahjulikke mõjusid ja seetõttu on oluline neist vabaneda.

Esiteks võivad kõrvetised põhjustada füüsilist ebamugavust. Kui mao happeline sisu liigub tagasi söögitorusse, võib see tekitada põletustunnet ja valu rinnus, eriti söömise järel või lamades. Kõrvetised võivad muutuda krooniliseks, põhjustades korduvat ebamugavust ja halvendades üldist elukvaliteeti.

Kõrvetised võivad kahjustada ka söögitoru. Söögitoru on tundlik limaskestaga toruke, mis ei ole kohanenud maohappele vastu pidama. Korduv maohappe tagasivool võib põhjustada söögitoru limaskesta põletikku, mida nimetatakse gastroösofageaalseks refluksiks. See seisund võib viia erosioonini, haavanditeni ja isegi söögitoru ahenemiseni. Viimane võib tekitada neelamisraskusi ja vajada kirurgilist ravi.

Lisaks füüsilisele kahjule võivad kõrvetised põhjustada ka vaimseid ja emotsionaalseid probleeme. Korduvad kõrvetised võivad põhjustada ärevust, stressi ja uneprobleeme. Pidev mure sümptomite ilmnemise üle võib mõjutada inimese elukvaliteeti ja psühholoogilist heaolu.

Kõrvetised võivad olla ka märk tõsisematest terviseprobleemidest. Näiteks võivad nad osutada gastroösofageaalsele refluksile, mille korral mao sisu siseneb söögitorusse sageli ja pika aja jooksul. See seisund suurendab söögitoruvähi riski. Samuti võivad kõrvetised viidata mao- või kaksteistsõrmiksoole haavanditele, mis võivad põhjustada tõsisemaid terviseprobleeme.

Kõrvetiste vältimiseks ja neist vabanemiseks on mitmeid võimalusi. Esimene samm on toitumise ja elustiili korrigeerimine. Vältida tuleks söömist enne magamaminekut, sest horisontaalses asendis võib maohape kergemini tagasi voolata. Samuti on oluline vältida rasvaseid, vürtsikaid ja happelisi toite, mis võivad ärritada söögitoru. Suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vähendamine võib samuti aidata, sest need harjumused suurendavad kõrvetiste riski.

Ravimiteraapia on teine võimalus kõrvetiste leevendamiseks. Hapete tagasivoolu vähendamiseks kasutatakse sageli antatsiide, prootonpumba inhibiitoreid ja H2-retseptori blokaatoreid. Need ravimid aitavad neutraliseerida mao happeid ja vähendada nende tootmist. Arstid võivad soovitada ka operatsiooni, eriti juhul, kui kõrvetised on väga tõsised või ei allu ravile.

Kõrvetised kahjulikud mitmel põhjusel. Need põhjustavad füüsilist ebamugavust, võivad kahjustada söögitoru, mõjutada vaimset heaolu ja olla märk tõsisematest terviseprobleemidest. Seetõttu on oluline võtta meetmeid nende ennetamiseks ja leevendamiseks, et tagada parem elukvaliteet ja kaitsta tervist.

Kõrvetised tekivad tugevalt happelise maosisaldise söögitorru tagasipaiskumise tagajärjel.

Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt halvenenud.

Reflukshaigus kaasneb tihti liigse kehakaaluga.
Gastroösofageaalne refluks ehk reflukshaigus on krooniline pidevalt korduv haigus, mis tuleneb söögitoru alumise sulgurlihase funktsiooni häirumisest. Haiguse sümptomite sagedaseimaks tekkepõhjuseks on söögitoru õrna limaskesta kokkupuude maosoolhappe ja pepsiiniga.

Kõrvetised ja kuidas ära tunda

Kõrvetised on reflukshaiguse olulisim ja sageli ka ainus sümptom.
Maosisaldis (maomahl, pooleldi seeditud toit) ärritab söögitoru limaskesta ja tekitab ebameeldiva kuuma kõrvetus- või põletustunde rinnus. Tegemist ei ole haigusega, kõrvetised on haiguse sümptom.
Reflukshaigusele viitab kõrvetiste esinemine kahel või enamal päeval nädalas.
 Kõrvetised on põletav tunne, mis algab maost või rinnaku alumisest osast ning ulatub kaelani.

Söögitoru limaskesta ärritusseisundi raskemal juhul tekib ösofagiit ehk söögitorupõletik, mida iseloomustavad limaskesta erosioonid ja  haavandid. Paranedes võivad need põhjustada söögitoru ahenemist.

Kui kõrvetistega kaasneb oksendamine, verejooks ja kaalulangus võib tegemist olla juba reflukshaiguse tüsistustega. Reflukshaigus suurendab ka söögitoruvähi riski.

Reflukshaigust võib diagnoosida tüüpiliste sümptomite alusel. Vajaduse korral tehakse täpsustavad uuringud.
Reflukshaiguse puhul toob kõige kiirema, pikaajalisema ja parema tulemuse liigse kehakaalu langetamine.
Eluviisi iseärasustest omistatakse suuremat tähtsust ülekaalule. Teistel eluviisi teguritel, nagu suitsetamine, toidu rasvasisaldus jt, reflukshaiguse tekkes nii olulist rolli ei ole.

Mida teha, kui on kõrvetised

Mõned soovitused, kuidas sümptomeid kontrollida:

• Võta kaalust alla, kui oled ülekaaluline
• Tõsta voodil peaosa magamiseks 10-15 cm  kõrgemale
• Väldi toite ja jooke, mis vallandavad kõrvetisi
• Väldi hilisõhtust söömist
• Söö väikeseid portsjoneid
• Väldi kitsaid riideid
• Väldi alkoholi

Oluline on teada, et medikamentidega reflukshaiguse ravi on elukestev. Juhul kui medikamentoosne ravi ei too oodatud tulemust või tekib tüsistusi, on näidustatud kirurgiline ravi – söögitoru alumise sulgurlihase piirkonnas luuakse kunstlik sulgurklapp. Rasvumise kirurgilise ravi puhul maostmöödajuhitava operatsiooniga kaovad ka reflukshaiguse sümptomid.

elatervelt.ee