Taimede lehtede korjamiseks on maikuu parim aeg

Facebooktwitterpinterestmail

Mai on meie ravimtaimeaia jaoks lehekuu. Korjame kõik vajaminevad lehed just maikuus ja juuni esimesel kolmandikul, sest hilisemad lehed on puitunud, neile tekivad kollased laigud, neid rikuvad kahjurid ning vitamiinide ja eeterlike õlide hulk langeb.

Mustsõstar

Mustasõstralehe tee on vitamiinirikas ja aromaatne. Aias kasvavatelt põõsastelt ei tasu väga palju lehti korjata, igalt oksalt võib võtta mõned lehed. Looduses kasvab mustasõstrapõõsaid tihti väikeste ojade ja kraavide kallastel ning heinamaadel, kus kunagi on olnud elamud või kuhu linnud on seemneid puistanud.

Meie korjame mustasõstralehti Karepa oja kaldalt. Maikuus on rohi väike ja põõsastele pääseb kergest ligi. Korjame korvidesse, sest mustasõstralehed on õrnad ja tõmbuksid umbses kotis ruttu mustaks. Koju jõudes paneme need pimedasse ruumi restide peale üheks päevaks kuivama ja järgmisel päeval kuivatame 35–40 kraadi juures krõpskuivaks. Päris noori, sentimeetrise läbimõõduga lehti oleme kuivatanud kohe – neist saab eriti aromaatne tee.

Kui segada maikuiseid mustasõstralehti nurmenukuõitega, saame väga maitsva kevadise vitamiinitee. Äsja puhkenud ja kiiresti kuivatatud või värsketest mustasõstralehtedest tee on lausa delikatess. Toorestest lehtedest tee tegemiseks ei pea vesi olema keev, vaid 70kraadine. Sellise maitsega teed ei ole võimalik poest ega apteegist osta. Enamik ravimtaime- ja teetootjaid korjab lehti siis, kui need on suured ja mitte enam nii aromaatsed.

Mustasõstralehtedel on neeruteesid puhastav toime, kasutatakse ka reuma ja liigesepõletiku korral soolasid väljutava teena ning külmetushaiguste korral C-vitamiini allikana. Tasub tähele panna, et mustasõstralehe tee võib suurendada antibiootikumide ja diureetikumide toimet.

Vaarikalehed

Noori vaarikalehti korja maikuus ja juuni alguspäevadel raiesmikelt ja metsa servalt. Meie korjame neid korvidesse ja kuivatame 40 kraadi juures.

Vaarikaleheteed kasutatakse külmetushaiguste ajal higistama ajava teena. Samuti aitab vaarikalehetee emaka, mao- ja südamevalu korral. Tee lõõgastab silelihaseid. Vaarikalehed kuuluvad maotee koostisesse, neid on kasutatud soolepõletike ja kehvveresuse korral ja rahustava teena. Vanasti kasutati sünnituse ajal. Lehetõmmis aitab taastada juuste tumedat värvi.

Lisaks on kevadistes lehtedes flavonoide, eeterlikke õlisid, tanniine ja vitamiine.

Kaselehed

Mida nooremad lehed, seda rohkem on neis toimeaineid. Tänapäevased uurimused on tõestanud, et kui leotada kaselehti kuumas vees, saab kätte üsna palju mineraalaineid. Paras aeg lehti koguda on siis, kui lehed on suuruses kaks korda kaks sentimeetrit. Neid kogutakse ja kuivatatakse samamoodi nagu mustsõstralehti.

Kaselehed on neeru- ja kuseteedes tugeva baktereid hävitava toimega. Aitab hästi puhastada maksa- ja sapiteesid. Kasutatakse nii eraldi kui ka teesegudes. Kaselehti võib päevas tarvitada 10–12 grammi ehk juua mitu tassi teed.

Kaselehtede tarvitamisega tasuks ettevaatlik olla neerude ja südame talitushäirete korral.

Metsmaasikalehed

Raiesmikul kasvavaid maasikalehti ja õisi saab korjata mais-juunis. Need kuivavad kergesti 35–40 kraadi juures.

Metsmaasikalehed sisaldavad rauda, rutiini, tanniine, aitavad mao- ja sooltepõletike korral, soodustavad uriinieritust ja tugevdavad veresooni. Neist saab teha kompressi nahapõletike vastu. Talvel sobivad metsmaasikalehed hästi organismi tugevdamiseks. Nagu maasikamarjad, sisaldavad ka lehed rauda. Nii et see on hea tee kehvveresuse ja nõrkuse korral.

Kortsleht

Kortslehe korjamiseks on parim aeg maist kuni juuni alguseni. Kogu kortslehti kuiva ilmaga korvi, pane restile kuivama või kimpudena sooja kohta. Kui lehed on krõmpskuivad, peenesta või haki need ja säilita kottides või purgis.

Värskest kortslehest saab enne õitsemist kevadel salatit teha. Selleks haki kortslehed, põdrakanep ja murulauk peeneks ning lisa suhkruga maitsestatud hapukoor (500 grammi kohta üks teelusikatäis maheroosuhkrut).

Lehed sisaldavad tannine (sh agrimoniini), limaaineid ja flavonoide. Neid on kasutatud munasarja- ja emakapõletike ravis, menstruaaltsükli korrastamiseks, pärast sünnitust haavade raviks ja rinnapiima hulga suurendamiseks. Aitab lihaste kärbumise korral, puhastab neerusid, ravib mao limaskesta põletikku ja sooltepõletikke. Pärast hamba väljatõmbamist on hea kortsleheteega suud loputada, see aitab haaval paraneda. Kortslehte on kasutatud allergiliste nahapõletike raviks ja suhkruhaiguse vastu. Samuti on kortslehes leiduval agrimoniinil loomkatsetes avastatud vähivastane toime.

Päevane annus võiks olla 5–10 g kuivatatud kortslehte ehk 2–5 tassi teed.

Nurmenukulehed ja -õied

Nurmenukk õitseb mai teisest nädalast juuni esimese nädalani. Lehti võib korjata enne õitsemist ning lisada karotiini ja C-vitamiini allikana vitamiinisalatisse.

Nurmenukuõitest saab imemaitsva ja ilusa kollase värviga tee. Inglismaal on legend, et nurmenukuõites elavad head haldjad, kes tulevad igal ööl maa peale head tegema. Vahest on legend alguse saanud sellest, et nurmenukuõitel on puhastav toime.

Nurmenuku keemilisse koostisesse kuuluvad saponiinid, eeterlik õli, flavonoidid, karotenoidid ja tanniinid.Nurmenukul on õrn köha ja bronhiiti raviv ja rahustav toime. Kuuridena on aidanud ka peavalu vastu. Sobib lastele uneteeks ning miks mitte ka täiskasvanutele.

Päevane annus on 3–4 grammi droogi ehk kaks tassi teed. Õitest võib teha jahu ja kasutada seda toiduvärvina. Nurmenukk annab ilusa värvi likööridele ja teistele napsudele. Mõni soovitab ka juuri kasutada, kuid nurmenukk on kaduv liik Euroopas ja seda tuleks säästvalt koguda. Juurtes on küll tugevam toime, kuid ka kõrvalmõjud. Nii et korjakem nukkude imekauneid õisi ja jätkem juured alles, et lill saaks ka järgmisel aastal õitseda. Õisi kogudes nuusutage oma käsi – neile jääb imehea aroom!

Autor: Katrin Luke
fütoterapeut, Karepa ravimtaimeaia perenaine, ravimtaimeaed.ee

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.