Karulauk – esimene kevadtaim

Karulauk on rohke vitamiini allikas. Korjan igal hommikul metsaservast hommikusöögi kõrvale karulauku, millest teen muna ja hapukoorega salatit. Minu meelest on see parim salat maailmas. Suurema karulaugu lehe sisse saab keerata ka suitsuliha või kalatüki ning sellist rooga võib nimetada Eesti suššiks.

Veel saab karulaugust teha suppi, pestot, võiet, rohejahu või valmistada ürdisoola. Karulaugulehti on hea kasutada ka näiteks prae või ahjukartuli serveerimiseks, tehes neist serveerimisalusele nii-öelda padja. Nii et olen ikka öelnud – saab suppi, praadi ja magustoitu. Kindlasti tasub karulauku ka talveks varuda: lehti võiete ja supi valmistamiseks. Vene rahvas kasutab õienuppudega varsi marineerimiseks ja hapendamiseks. Mina lisan õisi salatitesse ja pestosse. Kui lehed juba kollakaks muutuvad, siis saab kasutada veel õievarsi ja õisi.

Karulaugu maitse on nii puhas ja omapärane, et sellele ei tasu lisada pipart, majoneesi, küüslauku, ingverit ega tšillit. Karulauk sobib kõige paremini või, hapukoore, kodujuustu, kartuli ja munaga.

Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis puhastavad soolestikku, annab vitamiine ja klorofülli.

Kevadises karulaugus on 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis! Karulaugul on mikroobe ja nugilisi hävitav toime ning see parandab soolte peristaltikat. Samuti on seda kasutatud verepuhastajana ning ateroskleroosi ja skorbuudi korral. Viikingid olevat karulauku mereäärsetele aladele istutanud, et kevadel oleks neid sealt hea võtta skorbuudi ja teiste tervisehädade ennetamiseks. Saksamaal kasutati sõja ajal karulauku antibiootikumina. Rahvasuust olen kuulnud, et karulaugu-sibulatinktuur aitab tõhusalt kolesteroolitaset alandada. Vaata ka retsepte.

Karulauk- kevadine turgutus

Igal juhul on karulaugu näol tegemist esimese kevadise taimega, millest organism saab tublisti turgutust ning maitsemeeled naudinguid. Karulauk ja kõik rohelised taimed mõjuvad hästi meie organismi pH tasemele ning pakuvad vajalikke vitamiine ja mineraale.

Karulauk armastab kasvukohana niisket lehtpuualust huumusrikast mulda, eriti savipõhjalist. Koduaias kasvab karulauk ka õunapuude, mustasõstra, lehtpõõsaste, haava ja leppade all või kraavikallastel.

Kevadel, kui puud on veel raagus ja karulaugul on kasvuperiood, saavad taimed kosutust kevadpäikesest. Karulauk kasvab hästi ka poolvarjulises kohas. Sibulad ehk seemned valmivad karulaugu õitsemise järel juuni lõpus ning jäävad siis rohu ja sügiseste lehtede all kevadet ootama.

Kui ostate poest karulaugu seemneid, siis ongi parim aeg neid maha panna juuli lõpus ja augustis. Eelnevalt tuleks seemneid leotada. Minu kodu juures metsas leidub kuuski, leppi, mõni haab, toomingaid ning savine kraavikallas – selline on laukudele meelepärane kasvukoht.

Enam kui 20 aasta jooksul olen karulauke oma aia servas ka paljundanud ning nüüdseks on sellest oma aia karulauguväljast kujunenud omamoodi pensionisammas. Üks põhjus, mis hakkasin omal ajal karulauku paljundama, oli puht praktiline: looduslikud kasvukohad on kaugel ja mõtlesin, et vanemas eas on hea mugav oma maadelt igal hommikul karulauku korjata. Teiseks on karulauk 3. kategooria kaitsealune taim, mis tähendab, et taime on keelatud korjata loodusest selleks, et seda edasi müüa.

Paljunda ise

Seepärast on hea võimalus paljundada karulauku ja kasvatada seda ise. Mina paljundan karulauku eelmise aasta õitest valminud sibulatega, mis kukuvad põõsa ümber maha ja millest kasvavad järgmisel kevadel väikesed ühe lehega taimekesed. Tõmmates tulevad need kergesti mullast välja ja saab kohe edasi istutada. Kui panna karulaugu taimed kasvama kõrgemale oja või allika kalda peale, viib vesi neid ise allapoole. Algul võtab see aega, aga 3–5 aasta pärast on juba paras väli karulauke, et aprillist juunini kasutada.

Karepa Ravimtaimeaias kestab karulaugu aeg 20. aprillist 30. maini. Siis saab osta istikuid, tellida õppepäevi ja nautida karulaugu toite. Muul ajal saab osta karulauguvõiet ja -soola. Infot karulaugu kasutamise kohta jagame ka www.ravimtaimeaed.ee ja Facebookis Karepa Ravimtaimeaia lehel.

Autor: Katrin Luke
fütoterapeut, Karepa ravimtaimeaia perenaine

Esmakordselt avaldatud 2017

Ela tervelt 100 aastat