A-vitamiin-niisutatud nahk, terved silmad, läikivad juuksed

A-vitamiin tagab elastse naha, tugevad ja läikivad juuksed ning terava nägemise. Toiduga on a-vitamiini ületarbimine peaaegu võimatu.

Üks peamisi vitamiinipuuduse põhjuseks organismis on mittetäisväärtusliku toidu tarbimine ning nende halb omastamine. Kulinaarsel töötlemisel läheb kaduma umbes 30% A-vitamiinist.  Tihti on vitamiinivaeguse põhjuseks  aktiivainete puudus, mis vananevas organismis vähenevad. Selleks, et A-vitamiin aktiveeruks, peab organismis olema ka piisavalt tsinki. Vitamiinivaegus võib olla tingitud ka liigsest ravimite tarvitamisest, kaaluangetusdieetidest või suitsetamisest ning liigsest alkoholist. Oma roll vitamiinivaeguses on kindlasti stressil.

A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina ning ka  taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muudab organism A-vitamiiniks.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ning sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedi puhul on keeruline.

A-vitamiin on vajalik:

• kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks,
• naha ja juuste tervise tagamiseks,
• limaskestade kaitseks infektsioonide eest,
• kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu,
• nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul,
• luudele ja hammastele,
• vereloomele,
• suguorganite arenguks,
• kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,
• maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks,
  sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki.
• aitab ära hoida südame ja veresoonkonnahaiguseid
• aitab ära hoida naha- ja nakkushaiguseid
• tugevdab immuunsüsteemi
• soodustab insuliini omastamist suhkruhaiguse korral
• A-vitamiin on tugev antioksüdant

A-vitamiinivaegus põhjustab üleväsimust, isutust, mao ja soolestiku funktsionaalseid häireid, kehvveresust ja pimedas nägemise halvenemist.

A-vitamiinivaegust on tihti raske füüsilise töö tegijatel ning hapnikuvaeguse korral.

Toiduga toksilises koguses A-vitamiini omastamine keeruline. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski. Vitamiini liigsus organismis põhjustab osteoporoosi teket ning kõhrede ja luukoe hävimist.

A-vitamiini allikateks on veisemaks,seamaks, piimatooted (juust, või); karotenoidid – kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Lisaks veel: aprikoos, brokoli, metsmaasikas, kapsas, kartul, nõges, vaarikas, astelpaju, virsik, must aroonia, rabarber, punane tomat, murel, spinat, tatar, petersell, munad,

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti.

Vajaliku  koguse a-vitamiini saame näiteks:

* 5 g hautatud maksast,
* 10 g maksapasteedist,
* 70 g porgandist,
* 100 g munakollastest,
* 120 g kuivatatud aprikoosidest,
* 120 g võist,
* 150 g porgandimahlast,
* 200 g paprikast.

Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt

Aedporgand on hea A-vitamiini allikas suure karotiinisisladuse tõttu. Kasutatakse toorest porgandit ja  porgandimahla. Maksa-ja kilpnäärmehaiguste korral organism porgandikarotiini ei omasta. Sel juhul soovitatakse kasutada A-vitamiini õlilahust. Porgandi liigne tarbimine ei ole soovitatav peensoolepõletiku, mao ja kasteistsõrmiku haavandtõve ägenemise ajal.

Allikad: “Ravimine taimedega. “T.Gorbunova,

elatervelt.ee